Suhete keerdpöörded (not a real word)

Pildi link

Suhted ja sõbrad-see tundub minu jaoks nii loomulik, et kui astutakse suhtesse ja mõeldakse seda tõsiselt,
siis tutvustatakse üksteist ka oma sõpradele, et saaks paarina käia koos suurema seltskonnaga üritustel/viibimistel ning korraldada tegevusi, kuhu on vaja rohkem kui kahte inimest. Hea on lõbutseda ja suhelda ka teiste inimestega samal ajal olles kellegagi koos, kellest hoolid, sest nii avalduvad inimestes erinevad küljed ja vahepeal on mitmekesi koos veelgi huvitavam, sest inimesed on erinevad. Niimoodi saab tutvuda teistsuguste väljavaadetega ja võib-olla ka uute tegevustega, mille katsetamise peale ise ei tulegi.

Lisaks tutvud uute inimestega, kellega võib-olla eluteed polekski ristunud ning minu meelest parim, mis juhtuda võib on see, et saavutad sideme oma kaaslase ühe või mitme sõbraga. See tähendab, et seltskonnas olles ei pea paarike pidevalt üksteise külge klammerduma kuna teisel võib igav või üksik hakata vaid mõlemad saavad suhelda ka teiste inimestega peale üksteise. Nii on suurem võimalus, et õhtu liigub lõbusalt ning kõik on rõõmsad, sest keegi ei tunne end eraldatuna.

Mis aga juhtub siis, kui see paarike lahku läheb? Kas kõik uued sõprussuhted peab sekundi pealt purustama? Minu meelest mitte, aga mõned Eesti noormehed arvavad, et just nii peabki olema. Ehksiis, kui poiss ja tüdruk lähevad lahku, siis poisi arust on vastvõetamatu, et mõni tema sõpradest selle tüdrukuga lihtsalt edasi suhtleb (samamoodi ainult sõprustasemel). Selline suhtumine meenutab USA high-school filme, kus tüdrukute "klikist" keegi läheb poisiga lahku ja siis kõik selle "kliki" tüdrukud peavad hakkama seda poissi vihkama. Põhimõtteliselt juhtub selline asi, et poiss läheb lahku ühest tüdrukust, aga tüdruk läheb lahku ühest poisist, oma uuest heast sõbrast ja võib-olla veel paarist huvitavast inimesest. Poiss kaotab ühe inimese, tüdruk kaotab mitu-ja see on okei?

Ma saan aru küll, et tüdrukud/naised tulevad mingil tasandil lahkuminekutega paremini toime kui poisid/mehed, aga seda vaid seetõttu, et naised on sarnast situatsiooni mitmeid kordi läbi teinud. Naised tihtipeale avavad end tihemini uutele inimestele mistõttu tekib neil suurem kogemustepagas, kuidas erineva emotsionaalse valuga toime tulla. Mehed seevastu on ettevaatlikumad kõige emotsionaalse suhtes ning võib-olla üks valus pauk tähendab konkreetse inimese jaoks mitmeaastast pausi suhetest ja enda avamisest. See on kurb, aga ilmselt mingil määral ka tõsi.

Sellegipoolest ei näe ma õiglust nõuda sõprussuhete lõpetamist eksiga puhtalt sellepärast, et paari omavaheline suhe läks lörri. Sõprussuhe kahe teise inimese vahel on hoopis eraldiseisev teema. Kui on probleemiks "siseinfo" vahetamine, siis selle küsimuse puhul on vägagi arusaadav kui üks osapool soovib oma privaatsust hoida eksi eest ning seda peaks austama. Kui tekkinud sõprussuhe ilma selle teemata ei püsi, siis polegi enam probleemi-ju polnud õige sõprus, aga niisama keskkooliliku kiuslikkusega paluda teistel "lahku minna" enda läbikukkumise tõttu pole lihtsalt õige.

Selline suhtumine tekitab küsimuse, et milleks siis üldse tutvustada oma kaaslast sõpradele kui ei taha, et neil omavahel sõprus tekiks? Sel juhul võiks see paarike kohtuda ainult kahekesi või perekeskel ning oma sõpradega kokku saada eraldi, oma vabal ajal, kuid selline variant inimestele väga ei meeldi. Ikka ju tahetakse oma kaasat tutvustada ja üritustele kaasa võtta.

Ma ei taha öelda, et selline issue esineb ainult meeste seas, kindlasti leidub ka sarnase mõtteviisiga naisi, aga mina neid kohanud hetkel ei ole (või pole selle teemani nendega jõudnud). Naised tunduvad mulle natuke avatuma mõtlemisviisiga, nagu ka idee jääda eksiga sõpradeks (paljud mehed seda ei taha või ei saa hakkama), kuid võib-olla see esineb ainult minu lähiümbruskonnas.

Mis on Teie arvamus antud teema puhul?

Inimesed, avardage oma meeli ja mõttemaailma-meie maailm ei ole must-valge vaid väga kirju ning need kirjud osad elust teevadki elu põnevaks.
Palju hoolimist ja arusaamist üksteisest :**