Teist tüüpi inimesed, keda võib-olla on isegi rohkem (ma pole kursis statistikaga, aga kuna saamatuse vorm on nö kergem variant, siis justkui oleks loogiline, et neid on rohkem), on sellised, kes samamoodi suure hurraaga alustavad oma ettevõtmisi, kuid mõtlemata kõiki aspekte läbi, loobuvad oma eesmärgist, kui midagi natukenegi negatiivset "lendab" nende suunas. Negatiivse mõju all mõtlen ma kõige pisemaidki vasturääkivusi ettvõtja nägemusega, nt mõne teise inimese sõnad või mõjutavad teod. See on ju lihtsalt absurdne. Super, kui motivatsioon ja eesmärk on paigas - neid on kindlasti vaja, et saaks algust teha. Kuid kui oskused, teadmised jms ei ole veel piisavalt täielikud eesmärgi saavutamiseks, siis minu meelest pole mõeldav kohe hüpata punkti, et reaalset outcome-i hakata teostama. Ilmselgelt mõtlevad inimesed väga erinevalt.
Mul on kahju sellest, et kui eesmärk on olemas, motivatsiooni leidub, tööd on tehtud ja aega kasutatud, siis ühe-kahe-kolme inimese sõnade tõttu loobutakse kõigest, mis saavutatud. Loobutakse eesmärgist, alla pandud tööst ning sel juhul on ju ka aeg raisatud. Lihtsalt antakse alla, sest keegi naeris selle eesmärgi üle või mõni teine ütles, et "Sa ei ole veel valmis selleks".
Esiteks, suva, mis teised inimesed ütlevad, see pole ju nende elu ega eesmärk. Teiseks, kui oma ala professionaal (kelle juttu võib reaalselt ka uskuda) ütleb, et "Sa pole valmis, õpi natuke veel või tee rohkem tööd", siis tõenäoliselt on see soovitus pigem heast kohast tulnud kui halvast. Sellise asja peale pole mõtet solvuda (vähemalt mitte pikaajaliselt) ning kõike nurka visata, kui eesmärgi täitmine on ikkagi suur isiklik soov. Neid õpetussõnu tuleks kuulda võtta, tuleks innustuda võimalusest, et kui teha veel rohkem tööd, panna veel rohkem aega eesmärgi saavutamise alla, siis võib olla uskumatu kui palju suurema eduga on võimalik loodud eesmärk saavutada. Tuleks arvestada, et kui selliseid sõnu ütleb lähedane või otsene mentor, siis tema sõnade taga pole mitte kurjus vaid hoolivus. Hoolivus kaitsta inimest ja lükata ta riski olukorda alles siis, kui ta on omandanud vajalikud vahendid, võimaliku olukorra, normaalseks lahendamiseks.
Riskidega on paraku nii, et nendeks ei saa kunagi 100% valmis olla, aga kui kirg ja soov oma eesmärgi poole püüelda on suur, siis tuleks kuulata targemaid inimesi, kuulata oma sisehäält, mõelda radikaalselt ja kriitiliselt läbi tehtud/tehtavad otsused. Seejärel, kui omandatud vahendites ollakse üle 50% kindlad, võiks selle riski võtta ning minna järgi oma eesmärgi täitmisele.
Muidugi on ka inimesi, kes hüppavad pea ees vette ja ujuvad sealt piltlikult suurima haugiga käes välja, saavutavad oma edu ühe suure riskiga, aga neid on vähe. Sellegipoolest olen ma enam kui kindel, et sellistel inimestel on enne piisavalt palju läbi mõeldud kõik olukorra plussid ja miinused, nad on arvestanud kaotustega ning on omandanud vajalikud vahendid, mis võivad kasuks tulla. Enamik neist, kes riskivad täiesti pimesi, kukuvad ikkagi pea ees betoonpõrandasse ja väljuvad, kui üldse, veel suuremate kaotustega.
Seega inimesed, seadke endale eesmärke ja arvestage sinna alla pandava töö-ning ajamahuga. Aeg on meie elus üks suurimatest väärtustest, seda tuleb kasutada targalt. Kui on eesmärk, siis sellele kulutatud aeg peab olema väärt teenima esitatud eesmärki. Pole mõtet loobuda esimese viie-kümne-saja inimese kurjade sõnade peale, eriti kui neid on valesti mõistetud. Pole mõtet alustada sama nõiaringi, samast punktist, samade meetoditega, kui vahendeid ja võimalusi on sadu miljoneid - tuleb vaid leida mõni teine viis.
 |
| Pilt |
Lihtsalt eesmärgi täitmine annab minimaalse rahulduse, kui see eesmärk on aga täidetud higi, vaeva ja pisaratega teades, et kogu töö ning ajakulu oli kõike seda väärt, siis see ongi see üks ja ainus põhjus, miks eesmärke üldse seada. See saavutus-ja rahuldustunne oma tehtud tööst on tihtipeale tasuvam kui eesmärgi
Seadke eesmärke, tehke tööd nende nimel, nähke vaeva, kuulake targemaid ja kõik on tehtav! See võtab lihtsalt natukene aega ;)
Xoxo, Maarja
Terav!
VastaKustutaKeep it coming :)