Body image

Me oleme ammu tuttavad sotsiaalmeedia kurja mõjuga noorte inimeste (mõju on levinud ka poiste sekka) arusaamale kehast ja ilust. Selle kurja mõju pärssimisega on tee rajatud uuele hullusele called „healthy living”, „clean eating” jpm sarnast.

Pannkoogid Nutella ja maasikatega

Instagram on täis fitnessiste ülistavaid kontosid ja puuviljataldrikuid selleks, teiseks ja kolmandaks toidukorraks. See kõik on väga tore, ilus ja südantsoojendav, et üha nooremad inimesed leiavad enda jaoks tervisliku eluviisi kaasates nö puhtad toidud ja väärtustavad treenimist. Aga, huvitav, kaua läheb aega, et see uus värskendav trend paneb neid samu noori minema üle piiri oma toitumise ja trenniga jõudes taaskord välja anoreksia, buliimia või muude haigusteni?

Ma ei taha mitte midagi halba välja tuua, ilmselgelt inimesed, kes mind tunnevad, teavad et ma ise treenin samamoodi, teatud mõttes, palju, ja pooldan tervislikku eluviisi ning toitumist. Olen ka samamoodi natuke üle piiri nendega läinud, aga enda meelest nii sammukese või paar, seejärel tagasi piiri taha astunud tunnetades tagajärgi. Lisaks olin ma instagrammi tehes täiesti obsessed nende ilusate välja joonistatud kõhulihaste vaatamisest ja meeldivatest toidupiltidest, leides moti trenniks ja paremaks toitumiseks. Tundub ju kasulik, võimis?

See kõik ongi kasulik ja tore, seni kuni infotulvast suudetakse välja koorida peamine- tee trenni ja toitu hästi, aga kõike mõõdukalt. Paratamatult pole nooremad, nii teismelised või ka alla, võib-olla võimelised aru saama ja eristama, mis on ikkagi erand ja mis on päriselu. Need ilusad absid ja puhas toitumine on kaunis, kuid võib ju juhtuda, et tekib kinnisidee endale sama saavutada. Hõlmatuna uuest obsessionist ei pruugi noorimad mõista kui pikk on aeg, mis kulub tulemuste saavutamisele. Sellega jätavad nad tahaplaanile fakti, et kuluv aeg on absoluutselt erineva pikkusega iga kehatüübiga inimesele, mis sillutab teed võimalustele otsida midagi kiiremat ja tõhusamat – sissepääs modernse maailma haigustele nagu ortoreksia, anoreksia, buliimia jne. Viimased kaks on suht ära leierdatud teemad, väga kohutavad sellegipoolest, aga esimene on uus haigus: „..mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides, mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. Ta tarbib toite oma väljamõeldud “tervislikkuse” reegleid järgides.” (http://www.toitumine.ee/ortoreksia/) .

Ausalt öeldes olen ma igavesest ajast igavesti kartnud endale söömishäiret külge saada oma teatud piirangutega, sest olgem ausad, keskmise inimese mõistes olen ma olnud ka veidi kardinaalne oma toitumisega (seda teemat võib hiljem pikemalt arutada kui leidub soovijaid), kuid minu suur ihalus shokolaadi, kommide, pitsa jms järgi segatuna frustratsiooniga „miks mina ei või ?!” on mind sellest ilmselt päästnud. Kaasa aitab ka mu rämpsu armastav mees, kes pugib öösel kell 00 enne magama jäämist kooki voodis – no ma ju ei saa jätta võtmata ühte (või kahte, kolme, nelja) ampsu sellest imeilusast koogikesest :D. Aga läbi aastate katsetuste olen ma aru saanud, et üks päev natuke rämpsu süüa või lausa terve päev seda pugida, ei muuda mu keha välimuses absoluutselt mitte kui midagi. Samamoodi ei muuda ka obsessive treening ja toidust loobumine neid rasvavoldikesi suurepäraseks voolitud sixpackiks, sest lihas kasvab toidust.

Ma vist ei jõudnud oma jutuga sinna, kuhu ma tahtsin jõuda..aga mu üleüldine point on selles, et inimesed, mõelge ja jälgige oma lähedasi ja tuttavaid (muidugi mõelge ka enda üle järgi), kas nende „tervislik” toitumine ikka on tervislik ja ega nad endale liiga ei tee, sest mõjutusi on läbi sotsiaalmeedia aina rohkem, nii häid kui ka halbu. Mõjutusi saab vältida, aga nendest haigustest ei saa kahjuks kunagi 100%liselt lahti.

(Mõte rullus lahti järjekordsete ilusate piltide vaatamisest ja Merkaga vingumisest..:D)

Olge terved :**