pühapäev, 9. veebruar 2014

Kaitseväe mõju suhtele II: lambad


[..]Tundub justkui sel ajal pole teisi enam olemaski, teiste tsiviilelu on lihtne, probleemide vaba, lihtsalt sellepärast, et teised saavad ise oma valikuid teha ja puhata. Selline mentaliteet võib rikkuda suhte üsna kiiresti..

pildi asukoht
Mentaliteet, mis on täielikult tekkinud stressist, šokist ja 16h ajupesust päevas. Noormehi reaalselt väsitataksegi selleks, et neid muuta tuimalt järgivateks lammasteks, kellel kästakse hommikul trenni teha, kiidetakse hommikusöögiga (nagu koeri), seejärel toimub tegevus väsitamaks keha ja vaimu, kiidetakse toiduga ja nii päevast päeva. Väsitusmehhanism stressi tekitajana ongi mõeldud selleks, et poisid ei jõuaks enam oma pead kasutada ega saadaks korda sigadusi, mis võiks kahju tuua kaitseväele. Seda kõike tunnistab mõni ülem kaitseväes noormeestele ühel või teisel hetkel, läbi lillede ja liblikate ning süsteem toimib imeliselt. Meenutabki mõnda julma filmi ajupesu saanud reameestest, kes pimesi lähevad surma teadvustamata endale reaalset olukorda, sest nad on liiga väsinud.

Eduvalem kaitseväele, mis on laastav suhetele. Noormeeste oskus oma peaga mõelda on nii pärsitud, et nädalavahetustel tsiviilelus olles ei suuda nad kuidagi kohaneda olukorraga, kus neil tuleb ka teise inimese murede, mõtete ja elutempoga arvestada. Veel vähem on nad suutelised mõtlema oma tegude üle, neid kuidagi adekvaatselt koordineerida või üldse mäletada, kuidas tegelikult võiks käituda. See on halekoomiline ja ei tundugi enam absoluutselt imelik, miks tüdrukud ei jaksa taluda sellist, kriitiliselt öeldes, zombit, kes ei hooli ega vastuta millegi eest ja nõuab, et talle kõik ette-taha ära tehakse nagu kaitseväes. Isegi poistele endile öeldakse, et jaanuar on see kuu, kus enamik mehi maha jäetakse, sest naised ei jõua enam oodata. Päris kurb standard..äkki naistel tekib omakorda mentaliteet „uuel aastal uue hooga” :D Elu on koomiline!

pildi asukoht
No kogu see osa oli nüüd küll suhteliselt negatiivne..natuke teisest küljest ka ja siis ikka vist tuleb kolmas osa, kus ma üritan võimalikult lihtsalt ja lühikeselt enda kogemust kirja panna..aga ma ju ei oska lühikeselt kirjutada -.-

Positiivne kogu selle asja juures on, et mees on kodust ära – istub kinni, aga mitte häbistavalt päris vanglas, samal ajal kui naine saab oma „vabas” elus teha kõike, mida hing ihaldab. Naine ei pea muretsema, et mees kuhugi jooma või liiderdama läheb, ta ju on kinni ajupesuvanglas, mõtleb ja igatseb oma naisest samal ajal kui naisel on kogu maailm valla. Tema võib juurde võtta oma 500 uut hobi, saada sõbrannadega kokku igapäevaselt, laiutada voodis, kohtuda uute inimeste ja vanade sõpradega, kes mehele äkki ei meeldinud. Naine peab kohanema oma taasleitud iseseisvusega kui peab täiesti üksi hakkama saama kõigi maailma muredega (ja neid on naistel ju miljon), vastu seisma võib-olla tekkivatele kiusatustele või salakavalatele noormeestele, elades läbi emotsioonide virr-varri nagu pisikese taassünni. See kõik on väga raske ja ootamatu kogemus, aga võib selgust tuua nii mõnelegi küsimusele kui inimene sellele avatud on. Muidugi ei saa ka ära öelda boonusest (kelle jaoks hea, kelle jaoks halb) teada saada vastastikused tõelised tunded ja suhte tugevuse..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar